• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 5000,2%7 634,56
  • DOW 300,36%52 676,89
  • Nasdaq 0,13%25 498,65
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 5000,2%7 634,56
  • DOW 300,36%52 676,89
  • Nasdaq 0,13%25 498,65
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Toornafta hinnad on langenud juunikuust alates 25 dollarit, üle 20%. Kes hinnalangusest võidavad ja kes kaotavad?
Puurauk Louisianas.
  • Puurauk Louisianas.
  • Foto: Bloomberg
Kaotajad on kindlasti tootjad, riigid ja valitsused. Kui Brent toornafta langeb 80 dollarile barreli kohta, kaotavad OPECi riigid 200 miljardit oma tulust. See mõjutaks riikide toimetulekut riigieelarve täitmisel ning võla teenindamisel. Võimalik, et pärast revolutsioone suurenenud riigieelarved ja võlgade koos ülimadalate nafta hindadega võivad nii mõnegi riigi viia pankrotistumise äärele.
Kui hinnad peaksid veelgi langema, ei jää puutumata ka USA. Nimelt peab USA vähendama  tootmise laiendamise kulusid, mis aeglustaks ka USA energiasõltumatuse revolutsiooni, vahendab Financial Times.
Teisalt, maailmamajandus tervikuna saaks sama palju kasu kui näiteks suuremahulisest stimuleerimisprogrammist. Hindade langus tekitaks 1,8 miljardit dollarit niiöelda süllekukkunud raha päevas. See on 660 miljardit dollarit aastas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele